Võlgnik

Võlgnik ises Eesti keeles mõiste, mis tähendab võlgnikku ehk isikut, kes on võlgu raha või täitmist v õla õigusest tuleneva muu kohustuse. See termin on kasutusel nii õiguskirjanduses kui ka igapäevases kõnes ning kirjeldab võla suhet üldiselt—debitoorne pool on võlgnik ja vastaspooleks on võlausaldaja.

Etymoloogia: Võlgnik moodustub sõnast võlg (debt) ning nimepõhine lisandiga -nik, mis moodustab isikut näitava nimisõna. Kõnekeeles on vormid võlgnik, võlgniku (genetiiv) ja võlgnikud (mitmus).

Õiguslik kontekst: Eesti õiguses viitab võlgnik sellele isikule, kellel on kehtiv kohustus tasuda võõrandatud summa või täita muu lepinguline jaotatav kohustus. Võlaõigusseadus ning täitemenetluse seadus käsitlevad võlgniku õigusi ja kohustusi, sealhulgas nõuete täitmist, kohtulahenditel põhinevaid meetmeid, vara arestimist või palga jätmist. Võlgnikel on õigus teada anda nõuetest, vaidlustada nõudeid ja pidada läbirääkimisi lepete osas.

Kasutus ja märkus: Mõiste on neutraalne ning laialdaselt kasutusel õiguste, majanduse ja finantsteenuste kontekstis. Seda ei tohi segi ajada laenuandja (laenuandja) või maksevõimetuse staatusega. Võlgnik võib olla nii isik kui ka ettevõte, kellel on rahaline kohustus võlausaldajale.