suitsetumist

Suitsetamine tähendab tubakatoodete põletamise ning selle tulemusena tekkiva suitsu sissehingamist. Kõige levinum vorm on sigarettide suitsetamine, kuid kasutusel on ka sigarid, vesipiip ning erinevad elektroonilised nikotiinitooted.

Tervisemõjud on laiad ja olulised. Suitsetamine on üks peamisi enneaegse surma ja tõsiste terviseprobleemide põhjuseid maailmas. Sellel on seotud näiteks kopsuvähk ja teised vähid, krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (COPD), südameinfarkt, insult ning hingamisteede ja põletikulised haigused. Nikotiin tekitab sõltuvust ning suitsetamine tavaliselt algab nooremas eas.

Passiivne (mittesuitsevate inimeste) suitsetamine kahjustab ka neid, kes end ise ei suitseta. Eriti haavatavad on lapsed, rasedad ja inimesed krooniliste haigustega. Seetõttu on oluline suitsetamisvaba keskkond avalikus ruumis ja töökohtadel, ning suitsetamise piirangud ning teavitustöö.

Regulatsioonid ja trendid on riigiti erinevad, kuid üldine suund on suitsetamise piiramine avalikes kohtades, vanusepiirangud ning kõrgemad maksud ja tervisenõustamine. Paljud riigid rakendavad pakendi teavitusalaseid etiketid ja kampaaniaid, et vähendada noorte algust ning suurendada loobumist.

Suitsetamise lõpetamine on võimalik ja oluline eesmärk. Abimeetmed hõlmavad nikotiinivarustuse asendusravi, ravimeid (nt varenikliin või bupropioon), nõustamist ning elustiilitaktika, kaasa arvatud sotsiaalne toetus. Alternatiivseid nikotiinitootedena kasutatavaid lahendusi käsitletakse osalt kui kaherohkeid ning pikaajaline mõju on endiselt ebakindel; neid võib mõnel juhul kasutada suitsetamisest loobumise osana, kuid neid tuleks kasutada ettevaatlikult ja arsti juhendamisel.