suhtlemisviisist

Suhtlemisviis ehk suhtlemise viis on see, kuidas inimene teistega suheldes väljendab mõtteid, tundeid ja kavatsusi. See hõlmab nii verbaalset sõnumit kui ka mitteverbaalseid vihjeid, nagu kehakeelt, näoilmeid ja toon, ning konteksti, milles suhtlus toimub. Erinevad pärilikud ja omandatud omadused, samuti olukord ja kultuurilised normid kujundavad, kuidas inimene end väljendab.

Peamised komponendid on sõnaline sisu ja stiil, hääletoon ja tempo, kehakeel, silmside ning kasutatavad suhtluse kanalid (kohtumine, telefon, kirjavahetus või sotsiaalmeedia). Nende koosmõju määrab, kui täpne ja arusaadav sõnum on ning kuidas teised reageerivad.

Levinud tüübid jagunevad otsese ja kahemõttelise suhtlemise vahel ning formaalse ja mitteformaalse stiili vahel. Samuti kirjeldatakse neid kui asertiivset (enese eest seisev ja piirid selgelt väljendav), passiivset, agressiivset ja passiiv-agressiivset stiili.

Kultuurilised ja kontekstuaalsed tegurid mõjutavad sobivust ja tõhusust. Näiteks otsene stiil võib olla sobiv mõnes kultuurilises kontekstis, teises aga mitte. Töölises suhtluses on tavaliselt suurem selgus ja struktureeritus, sotsiaalses suhtluses aga suurem paindlikkus.

Võimalik on parandada oma suhtlemisviisi, kui suurendada eneseteadvust, praktiseerida aktiivset kuulamist, kasutada selget ja konkreetset keelt, juhtida emotsioone ning kohaneda erinevate kuulajatega.