passiivagressiivset

Passiivagressiivsust ehk passiiv-agressiivset käitumist iseloomustab varjatud vastupanu, ebakindlus ja negatiivsus, mida väljendatakse kaudsete, mitte otseste meetoditega. Selle asemel, et oma tundeid või rahulolematust otse väljendada, kalduvad passiiv-agressiivsed inimesed oma tundeid eitama ja tegutsema viisil, mis takistab teiste edenemist või põhjustab neile ebamugavust.

Passiiv-agressiivse käitumise vormide hulka kuuluvad sarkasm, viivitamine, tasased vastuväited, tegevusetus, unustamine, töö või kohustuste täitmata jätmine ning teiste teenete tagasilükkamine. Sageli tunneb isik, kes passiiv-agressiivset käitumist kogeb, segadust, frustratsiooni või süütunnet, kuna probleemide otsene lahendamine on raskendatud. Passiiv-agressiivsus võib tekkida erinevatel põhjustel, sealhulgas kartusest konflikti ees, madalast enesehinnangust või ebakindlusest oma vajaduste väljendamisel. Kuigi seda tüüpi käitumist ei peeta otseselt agressiivseks, võib see olla sama kahjulik suhetele ja töökeskkonnale, põhjustades pinget ja usaldamatust. Selle mõistmine aitab paremini tuvastada ja käsitleda selliseid suhtlemismustreid.