subduktsioonitsoonid

Subduktsioonitsoonid on geoloogilised piirkonnad, kus üks Maa litosfääri plaat vajub teise alla. See protsess on peamine põhjus maavärinatele, vulkaanidele ja mäestike moodustumisele. Tavaliselt subduktsioonid toimuvad, kui tihedam ookeaniline plaat põrkab kokku vähem tiheda mandrilise või teise ookeanilise plaadiga. Ookeaniline plaat, mis on raskem, vajub magmasse ja sulab.

Subduktsioonitsoonides esinevad sagedased maavärinad, mis võivad ulatuda pinnast sügavale Maa mantlisse. Sügavamal toimuvad maavärinad on tavaliselt nõrgemad, kuid madalamal asuvad suured maavärinad võivad põhjustada tõsist kahju. Vulkaaniline aktiivsus on samuti iseloomulik subduktsioonitsoonidele. Sulav ookeaniline plaat tekitab magmat, mis tõuseb üles pinnale ja moodustab vulkaane. Sellised vulkaanid võivad olla väga plahvatusohtlikud.

Lisaks maavärinatele ja vulkaanidele põhjustavad subduktsioonitsoonid ka mäestike teket. Kui kaks mandrilist plaati põrkavad kokku, surutakse maakoor üles ja voltub, moodustades kõrgeid mäeahelikke. Näiteks võib tuua Vaikse ookeani "Tulerõngas", mis on üks aktiivsemaid subduktsioonitsoone maailmas ja mida ümbritseb suur hulk vulkaane ja maavärinaid. Subduktsioonitsoonide uurimine annab meile olulist infot Maa sisemuse kohta ja selle dünaamika kohta.