struktuurimist

Struktuurimist on protsess, mille käigus määratsetakse ja luuakse süsteemi või nähtuse osade vaheline korraldus ja piirid. Protsess hõlmab elementide grupeerimist, suhete kirjeldamist ning standardide ja reeglite kehtestamist, et saavutada selgus, korduvus ja tõhusus. Sõna põhineb ideel luua vastav struktuur või raamistik, mille alusel süsteem loeb ja toimib.

Struktuurimise ajal mõistetakse sageli järgmisi põhiprintsiipe: modulariseerimine ehk komponendid jagatakse iseseisvatesse osadesse; hierarhia ja tasemed; abstraktsioon ja standardid; piiride ja sõltuvuste määratlemine. Optimaalne struktuur tasakaalustab selguse ning paindlikkuse: liiga jäik struktuur võib kohanemise piirata, liigne korraldus tekitab koormust.

Meetodid hõlmavad komponentide ja suhete analüüsi, klasifikatsiooni, taksonoomiate koostamist, skeemide ja diagrammide loomist ning mudeldamist. Üldised tööriistad on diagrammid ja skeemid, nagu UML, samuti andmebaaside modelleerimine ja arhitektuuri kirjeldus.

Valdkondade näited: informaatikas ja andmete haldamises kasutatakse struktuurimist andmemudelite, normaaliseerimise ja andmebaasistruktuuride loomiseks. Keeleteaduses ja lingvistikas tähistab struktuurimine lause- ja tekstistruktuuri hierarhilist korraldust. Arhitektuuris ja linnaplaneerimises tähendab see ruumilise jaotuse ning funktsionaalsete alade korraldust. Projekti- ja tootmises rakendatakse tööde jaotuse struktuuri (work breakdown structure) projektide planeerimiseks ning tööde selguse tagamiseks.