stratosfär

Stratosfäär on Maa atmosfääri teine kiht, mis paikneb troposfääri kohal ja mesosfääri all. See ulatub ligikaudu 10–15 kilomeetri kõrguselt kuni umbes 50 kilomeetrini. Troposfääri ja stratosfääri piiriks on tropopauss, mille kõrgus varieerub laiuskraadide lõikes: kõrgemad troopilistes piirkondades ja madalamad polaarsetes piirkondades.

Stratosfääri iseloomustab temperatuuritõus kõrgusega; see on vastupidine troposfäärile ja tekitab temperatuuritõusu inversiooni. Alumises stratosfääris on temperatuur umbes -60 °C, stratopauses (ligikaudu 50 km) umbes -3 °C või veidi kõrgem. Peamiselt defineerivaks omaduseks on osoonikihi tihedam kontsentratsioon, mis asub umbes 15–35 km kõrgusel. Osoon imab UV-kiirgust ja soojendab ülemist stratosfääri, mis aitab kaasa temperatuurikõrgusele kõrgemates kihtides.

Stratosfäär on suhteliselt stabiilne kiht: vertikaalset segunemist on vähe ning väga tugevat ilmaolulist aktiivsust esineb peamiselt troposfääris. Õhu koostis on peamiselt lämmastik (N2) ja hapnik (O2), kuid veeauru sisaldus on väga madal.

Inimeste tegevus on mõjutanud osoonikihti, eriti halogenoorgaaniliste ühendite ja CFC-de tõttu. Osoon on oluliselt vähenenud Antarktika piirkonnas ning on tekkinud osoonilünk. 1987. aastal jõustus Montreali protokoll, mille eesmärk on vähendada osooni lagundavaid aineid; osoonirõu on viimasel aastakümnel näidanud taastumise märke.

Uuringud ja kasutusstratomis käsitlevad stratosfääri satelliitide, ballloonide ja kõrgtrasside lennukitega; stratosfäär asub samuti kõrgkutsel, kus rahvusvahelised lennud ei toimu, kuid mõnel juhul toimub teaduslik lidu kõrgemal kui troposfäär.