stabiliseerimismissioonid

Stabiliseerimismissioonid on rahvusvahelised operatsioonid, mille eesmärk on pärast konflikti ebastabiilsuse tekitatud tekkepõhjust taastada julgeolek ning luua alus jätkusuutlikule rahu kujunemisele. Need kaksikli sisu: kindlustada turvalisus ja inimeste ohutus ning edendada politseilise, õigusriigi ja halduse suutlikkuse arendamist, et vähendada relvastatud konflikti taandarengu riski. Missioonid toimivad tavaliselt tsiviil- ja sõjaliste vahendite kombinatsioonina ning nende mandaadid kinnitab rahvusvaheline koostööorganisatsioon, nagu Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (UN), Euroopa Liit (EU), OSCE või NATO ning rahvusvaheline koalitsioon.

Missioonide peamised tegevusalad hõlmavad julgeoleku tagamist (kaitse ja stabiilsuse hoidmine), õigussüsteemi ja korrakaitse suutlikkuse arendamist, kriminaalasjade lahendamise ning korruptsioonivastase võitluse toetamist, valitsemise ja institutsioonide reformi, demokraatia- ja inimõiguste kaitse, valimiste korraldamise ja kontrolli tuge ning humanitaarabi koordineerimise ja infrastruktuuri arendamise kaasamist. Sageli kaasnevad nüansirikkad koostöösuhted kohalike autoriteetide, kodanikuühenduste ja piiride ületavate partneritega ning rahvusvahelise kohaloleku ajaliche ja poliitilised keerukused.

Näited stabiliseerimismissioonidest hõlmavad ÜRO rahuprisinguid UNMIK Kosovo puhul, NATO- ja koalitsioonijuhitud KFOR, endine ISAF Afganistanis, EULEX Kosovo õigusriigi missioon ning OSCE tegevused Ukraina ja Gruusia piirkondades ning EUMM Georgia. Missioonide edukus sõltub tihti riigiomaste struktuuride omaksvõtmisest, rahvusvahelise ühise tegevuse koordineerimisest ja pikaajalise rahu loomise eestvedamisest.