sotsiaalidentiteet

Sotsiaalidentiteet on osa eneseteadvusest, mis tuleneb kuuluvusest erinevatesse sotsiaalsetesse rühmadesse, nagu rahvus, keel, sugu, usulised kogukonnad, amet või harrastused. See erineb isiklikust identiteedist, mis põhineb üksikisiku ainulaadsetel omadustel ja kogemustel.

Sotsiaalidentiteedi kujunemine toimub peamiselt läbi sotsiaalse kategooria loomise ja rühmadevahelise võrdluse, mida kirjeldatakse sotsiaalidentiteedi teooriates (Tajfel ja Turner). In-group ja out-group ning positiivne enesehinnangu vajadus suunavad hoiakuid ning käitumist. Rühmiidpilid võivad tugevneda rühma kuuluvuse tunnuste jagamisel ja kogetava ühtsuse kaudu.

Identiteedi tugevus ja selle nähtavus sõltuvad kontekstist; see võib suurendada rühmavahelist ühtekuuluvust ning mõjutada eelistusi ning stereotüüpe. Sotsiaalidentiteet on sageli mitmekihiline ja dünaamiline: inimesed kuuluvad mitmesse rühma samaaegselt ning identiteet võib olukorrast sõltuvalt muutuda või esile tõusta.

Näited hõlmavad rahvuslikku või etnilist identiteeti, gender- või usulist identiteeti ning töö- või koolikeskkonnad. Sotsiaalne identiteet mõjutab poliitilist käitumist, suhtlemist ning sotsiaalmeedias avaldatu, tekitades nii ühtekuuluvust kui potentsiaalseid konflikte rühmade vahel.

Uuringud keskenduvad identiteedi kujunemisele ning selle mõjule hoiakutele ja intergruppide suhetele, ning kasutavad nii kvantitatiivseid kui kvalitatiivseid meetodeid. Mõistmine sotsiaalidentiteedist aitab selgitada rühmitustevahelisi suhteid ning edendada kaasatust ja võrdsust.