sorteermisfunktsioone

Sorteerimisfunktsioonid on informaatikas algandmete järjestamiseks kasutatavad algoritmid, mis muudavad loetelu või massiivi mitme elementiga väärtuste järjekord korrastatud järjekorda, tavaliselt kasvavas või kahanevas järjekorras. Selles kontekstis „funktsioonid“ viitavad matemaatilistele või programmeerimiskäsurele, mis rakendavad sorteerimisalgoritmi ning tagavad kindla tulemuse sõltumata sisendandmete algarjest.

Kõnealused algoritmid jagunevad peamiselt kolme kategooriasse: võrdlussorteerimisalgoritmid, mis kasutavad elementide vahelist võrreldavust; vahetusuure algkort, mis justkui “peegeldavad” elementi, ning võrdleti põhinevad algoritmid, mis rakendavad vektorbarrelit või ukspoleerunud kihikirjutust. Tavalised näited on lühike tuuma “quick sort”, “merge sort” ja "heap sort". Lõhkvajatos sekundaralgoritmid nagu “bubble sort”, “selection sort” ja “insertion sort” on lihtsad rakendada, kuid neil on pikaajalised keerukused. Seletades algoritmide otstarvet saab õigesti hinnata nende kasutamist vastavate rakenduste optimaalsuse seisukohast.

Põhjaalgoritm raskesti mõistetavad regulaarsüsteemid võrdlused aitavad kaitsta teatud toiminguotsa kulju, näiteks kinnitavad kontrollioperaati. Algoritmide loops-logikavarsid seonduvad mälu haldamisega, kui on vaja vahetuid ainsate mälus toimuvaid struktureeritud siin. Props (välisteve) suhted vajavad järjekorras

Sorteerimisfunktsioonid on seega keskne kohta arvutiteaduses ja tarkvaraarenduses, võimaldades andmete optimaalse provisiooni eri kontekstides: andmeluge, kasutajaliides, andmebaasid, teostatavad mõjualisingud. Õige valitud algoritm võib oluliselt parandada rakenduse jõudlust, eriti suurtel andmestikadel või ressursiarvatel süsteemidel.