soojusvastupanu

Soojusvastupanu (thermal resistance) on aine, komponendi või süsteemi võime takistada soojusvoolu kahe erineva temperatuuriga keskkonna vahel. See määrab, kui hästi materjal või konstruktsioon peatab soojusvoo ning on oluline hoonete energiakasutuse ja temperatuuri kontrolli seisukohast. Soojusvastupanu tuleneb konduktiivsest, konvektiivsest ja kiirguslikust soojusülekandest; madala soojusjuhtivusega materjalid ja õhukihid suurendavad vastupanu.

Matemaatiliselt arvutatakse see tasapinnalise kihti paksusega L ja soojusjuhtivusega k ning pindalaga A järgmiselt: R = L/(kA). Per unit area on R_area = L/k (m^2K/W). Kui konstruktsioon koosneb mitmest kihist, liidetakse nende kihtide vastupanu: R_total_area = R_in + Σ R_layer_i + R_out. Soojusvoog on Q/A = ΔT / R_total_area, ja soojusläbilaskvuse vastand U = 1 / R_total_area (W/(m^2K)).

Soojusvastupanu on kriitilise tähtsusega ehitus- ja isolatsioonilahenduste hindamisel. Kõrgem vastupanu vähendab soojusvoogu, mis aitab hoida sisetemperatuuri stabiilsena ja vähendada energiatarbimist. Seetõttu valitakse materjalid ja ühendused nii, et kogu konstruktsiooni R_area vastaks soovitud soojusisolatsiooni tasemele.

Mõõtmine ja standardid. Soojusvastupanu mõõdetakse laborites standardiseeritud testidega, mis hindavad nii materjali soojusjuhtivust kui ka konduktiivset, konvektiivset ja kiirguslikku vastupanu. Kehtivad rahvusvahelised ja piirkondlikud standardid (nt EN/ISO) suunavad katseid ning võimaldavad võrrelda materjale ja hinnata konstruktsiooni vastavust energiasäästule.