skaleerimisel

Skaleerimine on protsess, mille käigus suurendatakse või vähendatakse süsteemi ressursse vastavalt kasutuskoormusele. Sõna skaleerimisel viitab selle tegevuse käigule või staadiumile. Eesti IT-kirjanduses kasutatakse sageli mõistet skaleerimine ning tegusõnu skaleerima või skaleerimisel. Selle peamine eesmärk on parandada jõudlust, kättesaadavust ja kuluefektiivsust, tagades koormusele reageerimise ning vältides liigset või ebapiisavat ressursikasutust.

Skaleerimine jaguneb peamiselt vertikaalse ja horisontaalse lähenemise vahel. Vertikaalne skaleerimine suurendab ühe sõlme ressursse, näiteks RAM-i või CPU võimsust. Horisontaalne skaleerimine lisab süsteemi rohkem sõlmi või teenuseid, mis jagavad koormust. Tänapäeval on levinud automaatne skaleerimine, mis reageerib mõõdikutele; käsitsi skaleerimine toimub siis, kui automatiseerimine pole sobiv.

Tehnilised kaalutlused hõlmavad arhitektuuri, mis on elastne ja vastupidav. Eelistatakse stateless teenuseid ja idempotentseid operatsioone, mis lihtsustavad automaatset skaleerimist. Koormusjaotajad ja vahemälu lahendused aitavad liiklust jaotada ning vähendada viivitusi. Andmebaaside skaleerimine võib toimuda replikatsiooni, jagamise (sharding) või partitsioneerimise kaudu, mis suurendab süsteemi läbilaskevõimet.

Mõõdikud ja väljakutsed: oluline on jälgida protsessori ja mälu kasutust, latentsust, päringute arvu ja vigade määra. Skaleerimisotsused tehakse näitajate põhjal, sageli automatiseeritud poliitikatega, mis suurendab või vähendab ressursse koormuse alusel. Oluline on kontrollida kulusid, kuna liigne skaleerimine võib suurendada kulusid ja tekitada ootamatuid probleeme. Enne tootmisesse viimist tuleks skaleerimise strateegiaid testida koormustestidel ja simulatsioonides.