siseohutuse

Siseohutus tähistab riigi sisejulgeoleku tagamiseks võetavaid meetmeid, institutsioonide koostööd ning õigusraamistikku, mis kaitsevad turvalisust süstemaatiliste ohtude eest. See hõlmab ennetust, järelevalvet, uurimist ja reageerimist ohtudele nagu luure, spionaaž, terrorism, radikaliseerumine, küberrünnakud, kriitilise infrastruktuuri haavatavused, organiseeritud kuritegevus ja korruptioon. Siseohutus püsib tasakaalus, pidades silmas kodanike põhivabadusi ja eraelu kaitse nõudeid.

Siseohutuse peamised ellukäivitajad on riiklikud asutused ja organisatsioonid. Kaitsepolitsei (KAPO) on peamine riigi sisejulgeoleku eest vastutav asutus, tegeledes spionaaži, terrorismi ja muude ohtude ennetamisega. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) tagab avaliku korra, turvalisuse ning piiride kontrolli. Riigi Infosüsteemi Amet (RIA) ja CERT-EE tegelevad küberjulgeoleku ning elektroonilise turvalisuse küsimustega. Koostööd teeb seejärel teised ministeeriumid, õigussüsteem ja kohaliku omavalitsuse struktuurid.

Õiguslik alus siseohutusele tuleneb põhiseadusest ning sisejulgeoleku, politsei- ja küberjulgeoleku valdkonna seadustest. Euroopa Liit ja NATO kontekstis toimub koostöö teabevahetuse, ühisoperatsioonide ja standardite ühtlustamise kaudu, aidates tõkestada transnatsionaalseid ja hübriidsed ohte.

Väljakutsed hõlmavad küberrünnakuid, hübriidohtu, äärmuse kasvavaid liikumisi ning väärinfot, mis võivad mõjutada julgeolekut ja usaldust õigusriigi vastu.