sisendvõimsusest

Sisendvõimsus ehk input power on elektriseadme või süsteemi võrgust võetud võimsus, mida seade tööks kasutab või muundab. See näitab, kui palju elektrienergiat seadme toimimiseks tarbib. Mõõtühik on watt (W); suuremad väärtused väljendatakse kilowattidega (kW). Sisendvõimsus sõltub sisendpingest, sisendvoost ja töörežiimist ning seda esitatakse sageli seadme tehnilistes andmetes maksimaalse või typilise tarbimisena.

AC- ja DC-süsteemides kirjeldatakse sisendvõimsust erinevalt. DC-tingimustes on P_in tavaliselt P_in = V * I. AC-süsteemides on keskmine võimsus P_in võrdne P_in = V_rms * I_rms * cos(phi), kus cos(phi) on võimsusfaktor ehk voolu ja pinge faasinihe. Reaktiivne võimsus on Q = V_rms * I_rms * sin(phi) ja nähtav võimsus S = V_rms * I_rms. Cos(phi) ≤ 1, mis kajastab energiakadu reaktiivses võimsuses.

Seadmete kontekstis on sisendvõimsus oluline näitaja energiatõhususe ja termilise koormuse hindamiseks. Kui väljundvõimsus on märkimisväärselt väiksem kui sisendvõimsus, tekivad kaod ja seadme kuumenemine; efektiivsus η on määratud kui P_out / P_in. Mõlemat, sisend- ja väljundvõimsust, jälgitakse sageli toiteallikates, muundurites ja võimendites, et tagada turvaline töö ning efektiivne energiakasutus.

Mõõtmine ja arvutamine: sisendvõimsust saab hinnata wattmõõduga või võimanalüüsiga, võttes arvesse pinget, voolu ja faasi. Harmonikumid ja võimsusfaktor mõjutavad tegelikku tarbimist ning võivad mõjutada energiatarbuse andmete täpsust.