sisendvõimsus

Sisendvõimsus on elektriseadme toiteallikast tarbitud aktiivne võimsus. See näitab tegelikku energiat, mida seade võtab vastu ja mida see omakorda kasutab oma tööks, soojendamiseks või muuks kasulikuks tegevuseks. Sisendvõimsus erineb nähtavast võimsusest ja reaktiivsest võimsusest. Nähtav võimsus (S) on toodete jaotus, mida tähistatakse VA-ühikutes, ning reaktiivne võimsus (Q) tuleneb faasierinevusest pinge ja voolu vahel.

Arvutamine ja mõõtmine: DC-s on sisendvõimsus P_in = V_in · I_in. AC-s sinusoidses voolus on P_in = V_rms · I_rms · cos(φ), kus φ on faasifaktor. Kui vool või pinge on mitte-sinusoidsed või sisaldavad harmoonikuid, on aktiivne võimsus P = (1/T) ∫ v(t) i(t) dt. Nähtav võimsus S = V_rms · I_rms, ja võimsusfaktor pf = P / S = cos(φ) sinusoidses süsteemis. Reaktiivne võimsus Q kirjeldab energia vahetamist voolu ja pinge faasihinnas.

Mõõtmine ja kasutus: sisendvõimsust mõõdetakse tavaliselt wattmõõturite või võimusanalüüsi seadmetega (power analyzers). Nende abil saab eristada aktiivset, reaktiivset ja nähtavat võimsust ning arvutada võimsusfaktori, mis kajastab süsteemi energiatõhusust.

Seos efektiivsusega: sisendvõimsus on seotud seadme väljundvõimsuse ja koguenergianõudlusega. Efektiivne kasutus tähendab suurt väljundvõimsust võimalikult vähese sisendvõimsusega, vähendades standby-võimsust ja toitekaotusi.