sisekontrollide

Sisekontrollide tähendus puudutab organisatsiooni kontrollimehhanismide ja protseduuride kogumit, mille eesmärk on tagada vara kaitse, finantsinformatsiooni usaldusväärsus, õiguslik ja eetiline käitumine ning tegevuste eesmärkide saavutatamine. Need süsteemid aitavad ennetada ja avastada vigu ning pettusi, vähendada riske ning parandada otsustusprotsesse.

Sisekontrollide põhielemendid jagunevad sageli viide valdkonda: kontrollikeskkond ehk juhtkonna ja personalikultuuri alus, riskide hindamine, kontrolltegevused (eratõket, piirangud, autoriseerimise ja erikontrollid), informatsioon ja sidetegevus ning järelevalve ja pidev parendamine. Kosmoselaadses raamistikus on laialt kasutusel COSO mudel, mis kirjeldab neid üksteisega seotud elemente ning nende rolli organisatsiooni eesmärkide saavutamisel. Lisaks võivad ettevõtted järgida erinevaid riiklikke või rahvusvahelisi juhiseid ning kasutada IT- ja andmekaitse kontrollide jaoks sobivaid standardeid, nagu ISO-rahastatud või spetsiifilised nõuded valdkonnale.

Sisekontrollid hõlmavad erinevaid kontrollide tüüpe, sealhulgas finantskontrollid (arvelduste ja varade korras toimimine), operatiivkontrollid (protsesside efektiivsus ja usaldusväärsus), IT- ja infokaitse kontrollid (ligipääsu, andmete terviklikkuse ja turvalisuse tagamine) ning vastavuskontrollid (nõuete ja seaduste järgimine). Rakendamisel on oluline juhtkonna pühendumus, riskide hindamine, poliitikate ja protseduuride dokumenteerimine, töötajate koolitus ning regulaarne sise- ja väliselt audit.

Sisekontrollide eesmärk ei taga absoluutset riskivaba tulpa, kuid parandab kontrolli kvaliteeti ning suurendab usaldusväärsust ning vastavust nii avalikus kui eraettevõttes.