simuleerimist

Simuleerimine ehk simulatsiooni teostamine on protsess, mille käigus tegeliku või töösüsteemi käitumine kirjeldatakse mudeli abil ning see mudel käivitub arvuti või füüsilisel platvormil, et uurida, kuidas süsteem reageerib erinevates olukordades. Simuleerimise eesmärk on prognoosida tulemusi, testida strateegiaid ja hinnata riske ilma reaalse maailma katsete vajaduseta.

Peamised meetodid hõlmavad diskreetse sündmuste simulatsiooni, pidevat simulatsiooni ja agent-põhist simulatsiooni. Mudelid võivad olla deterministlikud või stohhastilised; neid kalibreeritakse ja valideeritakse olemasolevate andmete abil. Sageli kasutatakse Monte Carlo meetodeid, et hinnata väljundite jaotust ja usaldusväärsust.

Rakendused hõlmavad tootmistsüklite ja laovoogude optimeerimist, transpordi ja logistika süsteemide simulatsiooni, rahandusanalüüsi riskide hindamist, tervishoiu ja epidemioloogia mudeldamist ning kliimamuutustega seotud uuringuid. Haridus ja koolitus kasutavad simulatsioone, et anda õpilastele praktiline kogemus keeruliste süsteemide toimimisest.

Ajaloost: varased mudelid ja mehhaanilised arvutusvahendid on esinenud 20. sajandi algusest; Monte Carlo meetodid ja suurenev arvutusvõimsus on teinud simuleerimise laialdasemaks. Tänapäeval on kättesaadavad mitmesugused tööriistad, alates lihtsatest simulatsioonide paketidest kuni suurte süsteemimudelite ja agentpõhiste raamistikudeni. Tõhus simuleerimine nõuab mudeli kvaliteedi, andmete täpsuse ja tulemuste tundlikkuse kontrolli ning valideerimist ja dokumentatsiooni.