siirdamisele

Siirdamine on meditsiiniline protseduur, mille käigus haigestunud organ või koe asendatakse doonororgani või -koe vastu. Eesmärk on taastada elulised funktsioonid või parandada patsiendi kvaliteeti. Siirdamist kasutatakse peamiselt elundite ja kudede haiguste raviks ning see hõlmab ka tüvirakkude siirdamist.

Peamised elundite siirdamise tüübid on neeru, maksa, südame, kopsu, pankrease ja soolestiku siirdamine. Kudede siirdamine hõlmab näiteid nagu sarvkesta siirdamine, luu, nahk ja südameklappide siirdamine. Tüvirakkude siirdamine (hematoopiline tüvirakkude siirdamine) on oluline ravi teatavate vereloome- ja hematoloogiliste haiguste puhul.

Doona ja vastuvõtja sobivus hindatakse veri- ja antigeense sobivuse alusel; ABO-tüüp ja HLA-sobivus mängivad oluline rolli. Pärast siirdamist algab elukestev immunosuppressiivne ravi, mis vähendab tagasilükkamise riski, kuid suurendab infektsioonide ja mõningate kasvajate riski.

Etika ja kättesaadavus: organite puudus ja järjekorrad on olulised väljakutsed. Doonorite nõusolek, elundijaotuse reeglid ja riiklikud süsteemid aitavad tagada õiglast ja tõhusat jaotust. Tehnoloogiline areng toob jätkuvalt parandusi sobivuses, operatsioonide edukuses ja pikaajalises elukvaliteedis.