seroloogilisteks

Seroloogilised testid on laboratoorsed meetodid, mis põhinevad immunoloogilisel reaktsioonil ning mille eesmärk on tuvastada antikehi, antigeene või muid immuunvastuse markerreid vere seerumis või plasmas. Mõiste 'seroloogilisteks' ilmneb tihti fraasides nagu 'seroloogiliste testideks' või 'seroloogilisteks uuringuteks', viidates seroloogiale kui diagnostika ja teadusvaldkonnale.

Seroloogia aitab hinnata isiku immuunsuslikku seisundit, varaseid või hiljuti toimunud infektsioone ning vaktsiinivastust. Antikehade avastamine viitab varasemale kokkupuutele patogeeniga; antigeenide leid võib viidata aktuaalsele või hiljuti toimunud infektsioonile.

Peamised meetodid hõlmavad ELISA't (ensüümiga seotud immunosorbentanalüüs), immunofluoresentsanalüüsi (IFA), aglutinatsioonitestid, immunoblot ehk Western blot ja immunokromatograafilised kiirtestid. Tulemused on tavaliselt positiivsed või negatiivsed ning mõnel juhul esitatakse tiitrid. Olulised on spetsiifilisus ja sensitiivsus; ristreaktsioonid ning vale-positiivsed või -negatiivsed tulemused võivad mõjutada tõlgendust.

Kasutusvaldkonnad hõlmavad nakkushaiguste diagnoosi (nt HIV, hepatiit B ja C, süüfilis), varasemate infektsioonide jälgimist ja vaktsiinivastuste hindamist, veredoonorite terviseseisundi kontrolli ning epidemioloogilist seiret.

Seroloogiliste testide tulemuste tõlgendamisel võetakse arvesse haiguse epidemioloogilist konteksti, kliinilist pilti ja aega patogeeni sissetoomise hetkest. Piirangutena on märgitud window period ja võimalus valepositiivsete või valenegatiivsete tulemuste tekkeks; seetõttu kasutatakse sageli kinnitavaid või kombinatsioonitestide strateegiaid.