sensorvõrkude

Sensorvõrk on hajutatud süsteem, kus paljud sensorite sõlmed mõõdavad füüsikalisi suurusi ja koostööd tehes edastavad andmed baasjaama või pilve suunas. Iga sõlm sisaldab sensori, väikest töötlejat, raadioside moodulit ja energiaallikat. Võrgus võivad andmed liikuda läbi mitme sõlme enne, kui need jõuavad analüüsiks või kuvamiseks mõeldud keskjaama. Võrgud võivad olla traadita või osaliselt juhtmega ning neid haldavad tavaliselt kesk- või hajutatud analüüsimehhanismid.

Arhitektuur ja topoloogiad: sensorvõrkud võivad olla tasandilised või hierarhilised ning nende topoloogiad hõlmavad täht-, puu- ja mesh-võrke. Energiatõhusus on keskne kaalutlus, kuna sõlmed töötavad sageli patareidel. Seetõttu rakendatakse unerežiime, duty cyclingut ja kohalikku andmete töötlemist (servetöötlus), et pikendada võrgu eluiga ja vähendada edastustarvet.

Rakendused: sensorvõrgud kasutatavad keskkonna ja kliima jälgimiseks, põllumajanduses taimede seisundi pidevaks jälgimiseks, tööstuslikus automatiseerimises, nutikates linnades ning tervishoius ja varade jälgimisel. Need võimaldavad reaalajas või perioodilist andmete kogumist ning pikaajaliselt trendide ja anomaaliate tuvastamist.

Väljakutsed ja arengud: peamised probleemid on energia piiratus, piiratud arvutusvõime, ühenduvus ja usaldusväärsus, samuti turvalisus ja privaatsus ning andmete terviklikkus. Arendused hõlmavad IoT-iga integreerumist, servetöötlust ja pilve-/foge-töötlust, energiahõivevõimaluste kasutamist ning standardiseeritud protokolle nagu Zigbee, Thread, 6LoWPAN ja MQTT.