sensorvõrgud

Sensorvõrgud on hajusad andurisõlmed, mis mõõdavad füüsikalisi või keskkonnaga seotud näitajaid, koguvad andmeid ning edastavad need baasjaamale või pilvepõhisele töötlussüsteemile. Sõlmed on tihti piiratud energiaga, mistõttu rõhutatakse pika tööea, energiasäästu ja sidekvaliteedi hoidmist. Võrgu eesmärk on pakkuda ajakohast teavet ulatuslike alade või protsesside kohta.

Võrgu arhitektuur koosneb andurisõlmedest, mis sisaldavad sensoriühikut, mikrokontrolleri ja raadioside moodulit, ning tugisüsteemist (baasjaam või ühendus pilvega). Andmed liiguvad sõlmedelt sõlmedele kuni baasjaama või pilvedesse. Topoloogiad võivad olla star, mesh või klasterdunud lahendus; energiasäästlikuks toimimiseks kasutatakse tavaliselt duty cyclingut, ajastatud näidust ja in-network töötlemist.

Kommunikatsioonitehnoloogiad hõlmavad madala energiatarbega norme nagu IEEE 802.15.4 (Zigbee), Bluetooth Low Energy, LoRaWAN ja NB-IoT, mis võimaldavad sobivat ühenduvust eri keskkondades ja vahemaadel. Võrgud on sageli disainitud nii, et need tasandaksid latentsi ja energiasõltuvusi ning võimaldaksid efektiivset andmete kogumist ja edastamist.

Rakendused hõlmavad keskkonnamonitoringa, põllumajandust, tööstusautomaatikat, tervishoidu ja nutikaid linnu. Väljakutsed on energia piirangud, usaldusväärsus ja skaleeritus, turvalisus ja privaatsus, andmete terviklikkus ning hooldusnõuded. Tehnoloogiliste arengute seas on olulisel kohal edge/near-edge arvutus ja in-võrgutarbimise optimeerimine.