segmentaalsed

Segmentaalsed (segmentaalsed tunnused) on keeleteaduses kasutatav mõiste, mis kirjeldab kõne üksuste ehk segmentide—konsonantide ja vokaalide—omadusi ning nendevahelisi seoseid. Segmentaalsed tunnused moodustavad fonoloogilise süsteemi põhja, kuna nad eristavad üksteist üksikute segmentide tasandil. Nendesse omadustesse kuuluvad näiteks konsonantide häälduskoht ja -viis ning vokaalide kõrgus, backness ja pikkus. Segmentaalsed omadused määravad, millised fonemid ja allofoonid keeles võivad esineda ning kuidas segmente erinevates kontekstides muutuvad või assimileeruvad.

Segmentaalsed ja suprasegmentaalsed tunnused eristuvad tasandite kaupa. Suprasegmentaalsed tunnused, nagu rõhk, intonatsioon, toon ja süntaksiga seotud prosodialised omadused, toimivad üle segmentide ning võivad muuta tähendust või kõneaktiivsust ilma segmentide kehas muutmata. Keeleteadlased kasutavad sageli mõlemat tasandit, et selgitada, kuidas keel süsteemselt toimib.

Praktikas mängib segmentaalne analüüs keskset rolli fonoloogias ja fonetikas, keeleõppes ning kirjakeele arenduses. See hõlmab fonemide inventari koostamist, häälduslike erinevuste kirjeldamist ja morfoloogiliste muutuste kirjeldamist, mis toimuvad täpselt segmentide tasandil. Näiteks inglise keele sõnades esinevad kontrastid nagu erinevad konsonantide või vokaalide kvaliteedid, mis on olulised sõnade tähenduse eristamiseks segmentaalsel tasandil.

Lisalugemiseks: segmentaalse ja suprasegmentaalse tasandi vaheline koostöö ning segmentaalsed tunnused erinevate keeltes.