segastused

Segastused on ajutised või püsivad kognitiivse selguse häired, mille puhul inimese mõtlemine, tähelepanu või tajumine on häiritud. Need ei ole ühtne meditsiiniline diagnoos, vaid sümptom, mis võib kaasneda erinevates olukordades.

Põhjused hõlmavad unepuudust, stressi, alkoholi või uimaste tarvitamist, ravimite kõrvaltoimeid, infektsioone, ainevahetushäireid ja dehüdratsiooni. Eakatel segastused võivad viidata deliriumi või kognitiivsete häirete riskile.

Iseloomustus: äkiline segasus ja tähelepanu langus; uimasus või ärrituvus; nägemishallused või desorientatsioon ruumis ja ajal. Sümptomid võivad erineda ning päeva jooksul muutuda.

Diagnoos ja hindamine: arsti konsultatsioon, meditsiiniline ajalugu, vaimse seisundi hindamine ning tähelepanu ja suunamise testid. Vajadusel tehakse laboratoorsed uuringud ja vajadusel pildiuuringud, et leida põhjused ja selgitada olukorda.

Ravi ja juhtimine: segastuste kõrvaldamine nõuab sageli nende põhjuste leidmist ja korrigeerimist, turvalisuse tagamist ning vedeliku- ja toitumise jälgimist. Parem uni on oluline; ravimite kasutamist tuleb üle vaadata ja muuta ainult arsti juhisel. Vajadusel on vajalik meditsiiniline jälgimine või haiglaravi.

Prognoos ja ennetus: paljud juhtumid taanduvad, kui leitud ja kõrvaldatud põhjuslikud tegurid; kroonilised või korduvad vormid vajavad pikaajalist jälgimist. Ennetus hõlmab piisavat und, regulaarset söömist ja vedeliku tarbimist, ravimite ohutut kasutamist ning ohutu keskkonna hoidmist.