sanktsioonidele

Sanktsioonid on piirangud ja muud meetmed, mida riigid või rahvusvahelised organisatsioonid kehtestavad teise riigi, selle valitsuse või seotud isikute ja institutsioonide suhtes. Nende eesmärk on mõjutada soovitud poliitilist või rahvusvaheliselt vastuvõetavat käitumist, soodustada muutust või kaitsta inimõigusi ja julgeolekut. Sanktsioonid võivad olla majanduslikud, kaubandus- või finantspiirangud, reisikeelud, varade külmutamine ning diplomaatilised ja tehnilised piirangud.

Sanktsioonide tüübid jagunevad laiematesse ja sihitud vormidesse. Laiaulatuslikud sanktsioonid mõjutavad kogu majandust või suurenevad oluliselt elanikkonna everyday-elu, samas kui sihitud sanktsioonid sihivad konkreetseid isikuid, ettevõtteid või sektoreid, püüdes vähendada laiaulatuslikku kahjustust. Sanktsioonid võivad olla unilateraalid (üks riik või organisatsioon) või multilateraalid (koostööulatuslikult ÜRO, Liidu või teiste rahvusvaheliste partneritega).

Rakendamisel mängivad olulist rolli õiguslikud ja poliitilised raamid. ÜRO Julgeolekunõukogu võib kehtestada üldkohustuslikke sanktsioone, Euroopa Liit ja teised riigid võivad lisada oma meetmeid. Humanitaarse abivoo ja elutähtsate kaupade turvalisuse tagamiseks kehtestatakse sageli erandid ning läbipaistvus ja regulaarsed läbivaatamised on tihti nõutud.

Mõju ja kriitika: sanktsioonid võivad saavutada soovitud poliitilise mõju, kuid neil on sageli kõrvalmõjud elanikkonnale ning tekib küsimusi õiguspärasuse ja tõhususe kohta. Seetõttu rõhutatakse hindamist, läbipaistvust ja vajadusel erandeid ning vastutavat rakendamist.

Näited: ÜRO sanktsioonid Iraagi vastu, piirangud Iraani tuumaprogrammi puhul, Euroopa Liidu ja Liidu partnerite sanktsioonid Venemaale Ukraina konflikti tõttu ning Põhja-Korea seotud piirangud.