sagedusvahemike

Sagedusvahemik on intervall sagedusi, mille sees seade, süsteem või protsess töötab tõhusalt või mille jaoks see on kavandatud. Tavaliselt on määratud madalama piiriga f_min ja ülemise piiriga f_max. Sagedusvahemike laius arvutatakse kui f_max − f_min ning see kirjeldab vahemiku ulatust. Mõiste on oluline nii signaalitöötluses, elektroonikas kui ka kiirgus- ja spektroskoopia valdkondades, kus on vaja täpselt kirjeldada, milliseid sagedusi süsteem võtab vastu või väljastab.

Sagedusvahemike mõistmine on kriitiline filtri, vastuvõtja ja saatja kujundamisel. Seadmete koostamisel püütakse vastavaid piiranguid tagada nii, et lubatud sagedusvahemike sees toimiks soovitud jõudlus, samal ajal välisel laval piiratakse soovimatu spektri läbitulekut. Näiteks heliseadmetel on sagedusvahemik umbes 20 Hz kuni 20 kHz, mis peegeldab inimkuulme eleva ja ümbritseva keskkonna vajadusi. Raadiosides defineeritakse laiemad või kitsamad sagedusvahemikud sõltuvalt ühenduse tüübist ning optilises ja raadiolainetel hõlmavad sagedused väga erinevaid skaalasid, sealhulgas nähtav valgus suurtesse terahertsideni.

Sagedusvahemike mõõtmine ja kirjeldus kasutab spektrianalüüsi ja testimismeetodeid. Need andmed on standardite ning tootja spetsifikatsioonide aluseks ning need mõjutavad jaotšenje, efektiivsust ning süsteemi üldist toimivust. Sagedusvahemike mõiste on tihedalt seotud terminitega spekter ja läbilaskvus.