saastutus

Saastutus on keskkonna saastumise protsess või seisund, mille käigus kahjulikud ained või jäätmed kogunevad õhku, vette või mullas ning kahjustavad elusorganisme, ökoloogilisi süsteeme ja inimeste tervist. Mõiste kattub tihti sünonüümiga saaste. Peamised vormid on õhusaaste, veesaaste ja mullasaaste.

Allikad hõlmavad tööstuslikke emissioone ja heitgaase, transporti, energia tootmist, põllumajandust (väetised ja pestitsiidid) ning jäätmete käitlust. Saastatus võib tuleneda nii füüsilistest kui keemilistest allikatest ning see on sageli seotud inimtegevusega.

Mõjud ulatuvad tervisele, ökoloogiale ja majandusele. Tervisele võivad saastatused põhjustada hingamisteede haigusi, allergiaid ja südamelihase-veresoonkonna probleeme. Ökosüsteemidele kaasa tuua bioloogilise mitmekesisuse vähenemise, veekvaliteedi halvenemise ja mullastiku saastumise. Majanduslikult suurendavad tervishoiukulud, vähendatud tootlikkus ja vajadus keskkonnakorralduse järele ühiskondlikku kulutust.

Vähendamine ja juhtimine tähendab riiklike ja rahvusvaheliste normide ning piirangute loomist ja rakendamist, tehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõttu (puhastusjaamad, filtrid, heitgaaside kontroll), energiapoliitika ja tootmisviiside muutmist puhtamate tehnoloogiate kasuks, jäätmete vähendamist ning ringlussevõttu, ning transpordi- ja energiatarbimise tõhususe tõstmist.

Kontekstis on saastutus keskne teema keskkonnakaitses ning nõuab nii riiklikku kui rahvusvahelist koostööd, sealhulgas ELi ja WHO juhiseid.