sünteesimaterjalide

Sünteesimaterjalid viitab laiemalt materjalidele, mida on loodud sünteesi ehk keemilise reaktsiooni abil, mitte looduslikest allikatest. Need materjalid on sageli inseneride ja teadlaste poolt disainitud ja toodetud spetsiifiliste omadustega, mis ei pruugi esineda looduslikult leiduvas materjalis. Sünteesimaterjalide valdkond on tohutult lai ja hõlmab mitmesuguseid aineklasse, sealhulgas polümeerid, komposiitmaterjalid, keraamika ja metallisulamid.

Polümeerid, nagu plastid ja sünteetilised kiud, on ilmselt kõige tuntumad sünteesimaterjalide näited. Neid toodetakse monomeeride ühendamise teel pikkadeks ahelateks. Erinevate monomeeride ja sünteesimeetodite kasutamine võimaldab luua polümeere väga erinevate omadustega, alates paindlikkusest ja vastupidavusest kuni jäikuse ja kuumakindluseni. Komposiitmaterjalid koosnevad kahest või enamast erinevast materjalist, millel on erinevad omadused, et saada ühendmaterjal, mis on parem kui selle koostisosad eraldi. Näiteks fiiberoptiline plast on komposiitmaterjal, mis on tugev ja kerge.

Sünteesimaterjale kasutatakse peaaegu igas tänapäeva tööstusharus, alates meditsiinist ja elektroonikast kuni ehitusse ja transpordini. Nende võime olla kohandatud vastama konkreetsetele rakendusnõuetele muudab nad asendamatuteks paljudes tehnoloogilistes edusammudes. Sünteesimaterjalide uurimine ja arendamine jätkub aktiivselt, otsides uusi materjale paremate või täiesti uute omadustega.