südamefüsioloogiast

Südamefüsioloogia uurib südame funktsioone ja nende mehhanisme. See teadusvaldkond keskendub südame elektrilisele aktiivsusele, mehaanilisele tööle ja vere pumpamise protsessile. Südame elektrisüsteem, mis koosneb spetsiaalsetest rakkudest nagu sinoatriaalsõlm ja atrioventrikulaarsõlm, genereerib ja juhib impulsse, mis põhjustavad südame lihase kokkutõmbumist. See elektriline aktiivsus on EKG ehk elektrokardiogrammiga mõõdetav.

Südame mehaaniline töö hõlmab selle lihase kokkutõmbumist (süstool) ja lõõgastumist (diastool). Süstooli ajal pumpab süda verd kehasse, diastooli ajal täitub süda verega. See tsükliline protsess tagab hapniku ja toitainete tarnimise kudedesse ning jääkainete eemaldamise. Südame töö reguleerimine toimub nii närvisüsteemi kui ka hormonaalse kontrolli kaudu, võimaldades kohaneda keha erinevate vajadustega. Vereringesüsteemi mõistmine on tihedalt seotud südamefüsioloogiaga, kuna süda on kogu vereringe keskne pump.