säilimise

Säilimise ehk säilitamise mõiste hõlmab toiminguid ja protsesse, mille eesmärk on hoida esemeid, andmeid või väärtusi kasutatavana ja vähendada nende halvenemist ajal. Sõna tuleb verbi säilitama tähendusega: hoida, koguda ja kaitsta. Säilimist käsitletakse eri valdkondades, sealhulgas kultuuripärand, arhivaalid, toidud ning digitaalteave.

Kultuuripärandi säilitimine keskendub ennetavale konservatsioonile: kontrollitud keskkonnatingimused (temperatuur ja niiskus), õige käsitlemine ning vajadusel restauratsioon ja kogude hooldamine. Olulised on ka märgistamine, dokumenteerimine ja prioriteetse väärtuse määratlemine, et esemed säiliksid ka tulevastele põlvkondadele.

Arhivaalide ja digitaalse teabe säilitimine hõlmab pikaajalist kättesaadavust: formaadijärgset migreerimist, metaandmete loomist, andmete terviklikkuse kontrolli ning replikatsiooni. Vajadusel kaasatakse emuleerimine või teisendustegevused, et andmed oleksid mõistetavad ja kasutatavad hilisemas ajas. Üks tuntud alus digitalse säilitamise valdkonnas on OAIS (Open Archival Information System) mudel.

Toidu säilitamine tähendab mikroorganismide kasvu ja biokeemiliste protsesside aeglustamist või peatamist, et pikendada toote kõlblikkusaega. Levinud meetodid on külmutamine, kuivatamine, konserveerimine ja fermenteerimine, sageli koos märgistamise ja ladustamistingimuste kontrolliga.

Säilimise üldine eesmärk on tagada esemetega, teabega ja toiduga seotud väärtuste pikaajaline kättesaadavus ja kasutatavus, mis nõuab teadlikku planeerimist, ressursse ning standardide järgimist.