restauratsioon

Restauratsioon on kultuuriväärtuste säilitamise ja taastamise praktika, mille eesmärk on säilitada või taastada eseme varasem välimus, struktuur või funktsioon. Restauratsioon hõlmab erinevaid valdkondi, sealhulgas arhitektuuri, maali, skulptuuri, fotode ja arhivaalide ning digitaalse meediumi taastamist ning säilitamist. Erinevus konserveerimise (stabiliseerimine, kahjustuste peatamine ja materjalide kahjustumise aeglustamine) ja restaureerimise vahel võib varieeruda: konserveerimine keskendub kahju edasise leviku pidurdamisele, restaureerimine hõlmab osade või välimuse taastamist ning mõnikord rekonstruktsiooni.

Protsess algab sageli dokumenteerimise ja diagnostikaga: objekti seisundi hindamine, materjalide uurimine ja kahjustuste jälgimine. Seejärel valitakse lähenemine, mis peab järgima eetilisi põhimõtteid: austada originaalsust, tagasivõetavus, materjalide ühilduvus ning selgelt eristada originaal ja uuendatud osi. Kõik tööetapid dokumenteeritakse ning tulemused on jälgitavad ajalises ja tehnilises kontekstis.

Restauratsioonipraktikat suunavad rahvusvahelised standardid ja juhised, sealhulgas konserveerimise eetika põhimõtted ning muuseumide ja arhivaalide valdkonna institutsioonide nõuded. Hariduslik ja teaduslik taust on oluline, sest korrektne diagnoos ja materjalide sobivus vähendavad kultuuriväärtuste kahjude riski. Restauratsioon aitab tagada kultuuripärandi kättesaadavuse tulevastele põlvkondadele ning soodustab ajaloolise mõistmise ning esteetilise väärtuse säilimist.