röntgenülekannetel

Röntgenülekannetel on üldmõiste, mida kasutatakse röntgenkiirguse interaktsioonide ja nendes tekkivate erutus- ning ionisatsiooniprotsesside kirjeldamiseks aine või materjalitasandil. Röntgenkiirgus tekib röntgenputkides ning selle energiaga võivad toimuda erinevad protsessid: fotoelektriline efekt, Comptoni hajumine ning kõrgemate energiatasemete korral paaride (elektron-positroni) tekitamine. Lisaks võivad röntgenülekanded põhjustada sisemiste kihtide erutuse, mille tulemusena tekivad karakteristilised X-kiired ja Augeri elektronid.

Röntgenülekannetel on oluline roll nii teaduslikes kui praktilistes valdkondades. Meditsiinis viitab need diagnostilisele pildistamisele (röntgenpildid, CT) ja kiiritusravile, kus kiirgust kasutatakse kasvajarakkude hävitamiseks või nende kasvu pidurdamiseks. Materjaliteaduses ja füüsikas kasutatakse röntgenkiirgust aatomite ja molekulide interaktsioonide uurimiseks, röntgenspektroskoopias ning kiirgus põhjustatud defektide ja materjalide omaduste hindamiseks. Samuti uuritakse röntgeni erutus- ja emissiooniprotsesse ning luminesentsi.

Turvalisus ja regulatsioonid: röntgenkiirguse kasutamisel järgitakse ohutusnõudeid ning dosimetria ja kaitsemeetmeid. Töötajate kiiritusriskid hinnatakse doosi kaudu, kasutatavate kilpide, kaitsevarustuse ja suuruste kauguste abil ning rakendatakse ALARA põhimõtet. Rahvusvahelised ja riiklikud juhised, näiteks ICRP ja IEC standardid, suunavad praktikate väljatöötamist ning kvaliteedi ja ohutuse tagamist.