riskijuhtimismeetmete

Riskijuhtimismeetmete mõiste viitab tegevuste ja kontrollide kogumile, mille eesmärk on tuvastada riskid, hinnata nende potentsiaalset kahju ning vähendada nii sündmuste tekkimise tõenäosust kui ka nende mõju organisatsioonile või projektile.

Protsessi juhib süsteemne raamistik nagu ISO 31000, mis rõhutab konteksti, juhtimist ja pidevat parendamist. Tavapärane protsess sisaldab riskide identifitseerimist, hindamist (tõenäosus ja kahju), prioriseerimist ning vastavate meetmete väljatöötamist ja rakendamist. Pärast rakendamist hinnatakse jääkriski ja vajadusel korrigeeritakse strateegiaid.

Meetmete tüübid on tehnilised (turvameetmed, andmete varundamine, füüsiline turvalisus), organisatsioonilised (vastutusalade määramine, sisekontrollid, protseduuride järgimine) ning administratiivsed (koolitus, poliitikad, juhised).

Riskide leevendamiseks kasutatakse strateegiaid: vältimine, riskide üleandmine (kindlustus või lepingulised ülekanded), aktsepteerimine või riskide vähendamine (kontrollide tugevdamine, valmisoleku- ja kriisiplaneerimine). Jääkrisk määratakse riskiregistris, mis aitab hinnata, kas risk on kooskõlas organisatsiooni riskitaluvuse ja poliitikatega.

Valdkondade näited hõlmavad finantsriskide maandamist (hedging lepingud), IT- ja küberriskide maandamist (paranduste haldamine, juurdepääsukontrollid) ning tööohutuse ja operatsioonide riskide maandamist (evakuatsiooni- ja ohutusplaanid). Riskijuhtimismeetmed on seega pidev ja kontekstist sõltuv protsess, mis toetab organisatsiooni stabiilset toimimist.