riskihindamisest

Riskihindamine on riskijuhtimise osa, mille käigus tuvastatakse, hinnatakse ja prioriseeritakse riskid ning kavandatakse nende vähendamiseks sobivad meetmed. Eesmärgiks on parandada otsuste kvaliteeti, suurendada organisatsiooni vastupidavust ja vähendada potentsiaalset kahju erinevates tegevustes, nagu tervishoid, töökeskkond, projektid või infotehnoloogia.

Protsessi etapid võivad hõlmata ulatuse ja eesmärkide määramist, ohtude identifitseerimist, riskide analüüsi ja hindamist ning riskide leevendamist ja järelevalvet. Ohtude identifitseerimine hõlmab tavapäraselt kahjulike mõjude või vigade avastamist. Riski hindamine ühendab tõenäosuse ja mõju hinnangu ning aitab prioriseerida tähelepanu vajavaid riskikategooriaid.

Meetodid ja andmed võivad olla kvalitatiivsed (riskide hindamine ekspertarvamuste või hindamiste alusel) või kvantitatiivsed (statistilised või matemaatilised mudelid). Kasutatakse riskimaatrikseid, erinevaid hindamismeetodeid ning kontrollimeetmeid ja jälgimissüsteeme. Protsess on tavaliselt pidev ja kaasav ning toimib erinevates valdkondades, nagu tervishoid, tootmine, finantsid ja infoturvalisus.

Rahvusvahelised standardid ja juhised annavad riskihindamise korraldamiseks raamistiku. Kõige laiemalt tuntud on ISO 31000 Riskijuhtimise üldpõhimõtted ja raamistik. Spetsiifilised valdkondlikud standardid hõlmavad ISO 14971 meditsiiniseadmete riski haldamist ning ISO/IEC 31010 riskihindamise juhiseid. Riskihindamine aitab teha proaktiivseid otsuseid, optimeerida ressursse, parandada ohutust ja tagada vastavust regulatsioonile.