riskihindamisega

Riskihindamisega viidatakse süstemaatilisele protsessile, mille eesmärk on tuvastada, hinnata ja kontrollida potentsiaalseid ohte ja riske, mis võivad mõjutada inimeste turvalisust ja tervist, vara või organisatsiooni toimimist. Riskihindamine on oluline nii tööohutuse tagamiseks kui ka seaduslike nõuete järgimiseks ning aitab suunata ennetavaid toiminguid ja ressursse.

Tavapärane riskihindamise protsess hõlmab sageli järgmisi etappe: ohtude tuvastamine; ohvitatavate isikute, varade ja nende jaoks tekkivate kahjude mõju hindamine; riski suuruse määramine tõenäosuse ja kahju suuruse alusel; ennetus- ja kontrollimeetmete kavandamine ning rakendamine; riski jälgimine ja regulaarne uuendamine.

Meetodid võivad olla nii kvalitatiivsed kui kvantitatiivsed: kvalitatiivses hindamises kasutatakse riskimaatriksi või eksperthinnanguid; kvantitatiivne hindamine annab numbrilisi tõenäosusi ja kahjusid ning põhineb andmetel ja modellidel.

Rakendusalad hõlmavad tööohutust ja tervist, projekti- ning operatsioonijuhtimist, keskkonnamõju vähendamist ning infoturvalisust, kuid riskihindamine võib laieneda ka finants-, seadusandluse ja reputatsiooniriskide juhtimiseks. Riskihindamine on sageli osa organisatsiooni riskide registreerimisest ja parandusmeetmete kavandamisest, et parandada üldist riskide käsitlemise võimekust.

Oluline on tagada läbipaistvus ja kaasamine: dokumenteerimine, regulaarne ülevaatus ja selge kommunikatsioon osapoolte vahel. Protsess peab olema pidev ja dünaamiline, et reageerida muutuvatele riskidele ja uutele andmetele.