riigivõlgade

Riigivõlad ehk riigi võlakohustused on finantskohustused, mille riik on võtnud laenu või emiteerinud võlakirju. Need tekivad eelarve puudujääkide katmiseks, investeeringute rahastamiseks ning majanduse stabiilsuse tagamiseks. Riigivõlg võib olla sise- või välist päritolu ning koosneb erinevatest instrumentidest, sealhulgas pika- ja lühiajalistest võlakirjadest ning laenudest.

Võla suurus mõõdetakse tavaliselt üldise riigivõla mahu ja selle suhte kaudu riigi majanduse suurusega, ehk võla suhet SKP-ga. See näitab, kui suur osa majandusest on teenindatud riigivõla põhivõlga. Võla koosseisuga võivad olla nii sisemine kui väline võlg, lühiajalised kui pikaajalised kohustused ning erinevad instrumentide tüübid, nagu valitsuse võlakirjad ja eralaenud, mis võivad olla seotud erinevate valuutade ja intressimääradega.

Riigivõla haldamine on riigi finantsjuhtimise osa. See hõlmab võlakirjade emiteerimist, intressimäärade ja valuutariski juhtimist ning võlakohustuste tasuvuse analüüsimist. Eesmärk on tagada stabiilne finantseerimine, hoida kulud mõistlikul tasemel ja säilitada riigi krediidireitingu usaldusväärsus. Võla tase ning selle koostis mõjutavad eelarvepoliitikat, intressimäärasid ning majanduse investeerimisvõimet.

Rahvusvaheline ja Euroopa kontekst rõhutab läbipaistvust ja jätkusuutlikkust. Euroopa Liidus kehtivad stabiilsus- ja kasvu pakt ning rahvusvahelised aruandlusstandardid, mis julgustavad avatud andmete avaldamist ning usaldusväärset võlavalduse juhtimist. Eestis ja teistes eurotsooniga riikides on riigivõla teave olulise tähtsusega nii krediidiasutuste kui ka töövõime ja majanduse üldise korralduse jaoks.