intressimäärasid

Intressimäärasid kirjeldatakse kui protsenti, millega võetakse tasu laenatud kapitali eest või makstakse tulu investeeringu eest kindla ajaperioodi eest. Neid kasutatakse laenu- ja hoiustamisseadetes, kinnisvara-, ettevõtlus- ning riigivõlakirjade turul ning nad kajastavad laenuandja või investori hinnakujundust. Enamasti väljendatakse intressimäärasid aastas, kuid neid võib anda ka lühemate või pikemate perioodide kaupa.

Peamised tüübid

- Nimellised intressimäärad vs reaalsed intressimäärad: nimellised määrad ei arvesta inflatsiooni, reaalsed määrad korrigeerivad tasu inflatsiooniga, et näidata tegelikku ostujõu muutust.

- Fikseeritud vs muutuvad intressimäärad: fikseeritud määraga laenul jääb määr kogu lepingu vältel samaks; muutuvate määrade puhul võib määr ajas muutuda vastavalt viitamiseks kasutatavale indeksile.

- Lihtne ja kumulatiivne (komponeeritud) intress: kumulatiivne intress intresse arvestab ka eelneva intressi peal.

Mõju ja kasutus

Intressimäärad mõjutavad laenukulusid, krediidivõimalusi ja säästmise atraktiivsust. Kõrgemad määrad muudavad laenamise kallimaks ja soodustavad säästmist ning riskide maandamist; madalamad määrad aitavad nõuda laenumakseid ja ergutada investeeringuid. Nad on peamiselt mõjutatavad monetaarsest poliitikast ja majanduse olukorrast: keskpanga intressimäärade soovid, inflatsioonitase, kasvu- ja töötururiskid ning finantstagurute pakkumine ja nõudlus.

Mõjud tarbijale ja ettevõtetele

Kohustuste intressid määravad näiteks hüpoteeki- ja krediidikulusid ning mõjutavad laenuvõimaluste valikut. Säästjad otsivad kõrgemaid intresse hoiuste puhul, ettevõtted hindavad kapitali hindade muutusi ning valitsused peegeldavad võlakirjade tootlust. Intressimäärad seavad majanduse laiemale tasakaalule, tasandades inflatsiooni, kasvu ja finantsstabiilsust.