rehabilitatsiooniteenused

Rehabilitatsiooniteenused on tervishoiu ja sotsiaalhoolekande valdkonna teenused, mille eesmärk on taastada või säilitada inimese funktsioonid ning võimaldada paremat osalemist ühiskonnas pärast haigust, vigastust või pikaajalist puudulikkust. Need teenused keskenduvad nii keha kui vaimse tervise taastamisele ning hõlmavad lähenemisi, mis kaasavad sageli patsiendi perekonda ja kogukonda.

Peamised tegijad on meditsiiniline rehabilitatsioon ja selle vormid. Need sisaldavad füsioteraapiat (liikumise ja jõu taastamine), ergoterapeutide tööd (igapäevased oskused ja toimetulek), logopaatia (ravi kõne- ja neelamishäirete korral), kognitiivset rehabilitatsiooni ning vajadusel abivahendite kasutamist, nagu proteesid, ortoosid ja muud tugivahendid.

Isikupärastatud taastusplaan koostatakse tavaliselt pärast patsiendi hindamist ja eesmärkide seadmist. Tihti töötavad mitmed spetsialistid ühes meeskonnas, et pakkuda terviklikku sekkumist. Raviprotsess hõlmab erinevaid teraapiaid ning suunab patsiendi kodu- või kogukonnaval. Tulemuste hindamine ja plaani kohandamine on regulaarne osa rehabilitatsioonist.

Teenuseid osutatakse haiglates, taastusravikeskustes, ambulatoorsetes kliinikutes ja sageli ka patsiendi kodus. Sihtgrupiks on nii ägeda haiguse või vigastuse tõttu taastujad (nt insult, luustruktuuri vigastused), kui ka krooniliste haiguste või arenguhäiretega inimesed ning lapse- ja eakatepopulatsioonid, kes vajavad funktsioonide taastamist või säilitamist.

Juurdepääs rehabilitatsiooniteenustele sõltub riiklikust süsteemist: rahastamisest, suunamisest ja kvaliteedistandarditest. Enamasti on vaja perearsti või eriarsti suunamist ning teenused põhinevad tõenduspõhisel praktikal. Kvaliteeti tagavad pädevad spetsialistid ja järjepidev hindamine.