regresseerimine

Regresseerimine on statistiline meetod, mida kasutatakse sõltuva muutuja ja ühe või enama sõltumatu muutuja vahelise seose modelleerimiseks. Selle peamine eesmärk on ennustada sõltuva muutuja väärtust sõltumatute muutujate teadaolevate väärtuste põhjal. Regressioonianalüüsi abil saab uurida, kuidas muutused sõltumatutes muutujates mõjutavad sõltuva muutuja väärtust.

Lihtsaim regressioonimudel on lineaarne regressioon, kus eeldatakse, et sõltuva ja sõltumatu muutuja vaheline seos on lineaarne. Selle mudeli abil püütakse leida sirgjoon, mis kirjeldab andmepunktide jaotust kõige paremini. Mitme sõltumatu muutujaga mudelit nimetatakse mitmekordseks regressiooniks. Regressioonimudelid võivad olla ka mittelineaarsed, kui seos muutujate vahel ei ole sirgjooneline.

Regressioonianalüüsi kasutatakse laialdaselt erinevates valdkondades, sealhulgas majanduses, sotsiaalteadustes, meditsiinis ja inseneriteaduses. Näiteks võib majanduses regressiooniga analüüsida, kuidas inflatsioon mõjutab tarbimist, või meditsiinis uurida, kuidas ravimiannuse suurus mõjutab patsiendi tervenemist. Oluline on märkida, et regressioon näitab seose olemasolu ja tugevust, kuid ei pruugi otsest põhjuslikku seost tähendada.