ravitsemise

Ravitsemine ehk toitumine on teadus ja praktika, mis tegeleb organismide toitumise ning selle mõju tervisele. Inimese ravitsemine hõlmab energia ja toitainete vajaduste kindlaksmääramist, toiduvaliku ja söögiajakava kujundamist ning toitumise jälgimist tervise edendamiseks, haiguste ennetamiseks ja ravi kaasabi.

Ravitsemuse keskmes on toitained ja energia, mida organism tarbib ning mis mõjutavad kasvu, arengut, töövõimet ja pikaajalist tervist. Makrotoitained ehk valgud, rasvad ja süsivesikud annavad energiat ja ehitusmaterjale; mikrotoitained ehk vitamiinid ja mineraalid on vajalikud metaboolseteks reaktsioonideks; vedelikud ja kiudained on oluline täiendav osa. Toitumist tuleb vaadelda ka kontekstis: kultuurilised eelistused, sotsiaalne keskkond, ligipääs toidule ning jätkusuutlikkus.

Ravitsemust rakendatakse nii tervishoius kui ka avalikus elus. Kliinilises toitumises kavandatakse toitumisteraapiat haiguste või seisundite korral (nt alatoitumus, liigne rasvumine, diabeet); dieediteadus ja toitumisspetsialistide töö hõlmab hindamist, plaane ja õppust. Ühiskondlikul tasandil kehtivad riiklikud toitumisjuhised, toidupoliitika ja toiduturul tehtavad otsused, mis puudutavad toidujulgeolekut ning jätkusuutlikku toitumist.

Ravitsemise eesmärk on tagada tervislik ja tasakaalustatud toitumine, mis vastab elanikkonna vajadustele ning tugineb teaduslikutele tõendele.