rautatieinfrastruktuurin

Rautatieinfrastruktuur hõlmab kõiki fikseeritud rajatisi ja süsteeme, mis on vajalikud raudteeliikluse korraldamiseks ja ohutuks toimimiseks. Selle alla kuuluvad rööpad ja rööbasteed, platvormid ja jaamad, tunnelid ja sillad ning riigisiseste ristmike ühendused, elektrisüsteemid ja toitesüsteemid, signalisatsioon ja juhtimiskeskused, side- ning telekommunikatsioonivõrgud ning hooldus- ja remondibaasid. Samuti hõlmab infrastruktuuri maastikku ja ohutustegevusi, mis tagavad liikumise sujuvuse ja töökindluse.

Rautatieinfrastruktuuri ehitus, hooldus ja arendamine on tihti eraldiseisva haldusüksuse vastutusel, kelleks on infrastruktuuri haldaja. Haldus võib olla riigi-, piirkondlik või eraettevõtete koostöö, kuid selle peamine ülesanne on tagada rajatiste ohutus, toimivus ja pikaajaline kestev usableus. Operatsioonid ja rongiliiklus on seejärel sõltuvad selle infrastruktuuri ühistööst ning raudteeoperaatorite kasutamisvõimalustest.

Rööbaste laiused ja ülekandmise piirid mängivad olulist rolli ühilduvusel. Euroopa standardgauge on tavaliselt 1435 millimeetrit, kuid paljudes riikides ning endises Nõukogude Liidus kasutusel olevad laiad rööpad (ligi 1520 mm) piiravad piiriülest liikumist. Sellised erinevused nõuavad erilahendusi või eraldi liini kasutamist ning mõjutavad investeeringuid ja kavandamist.

Elektrifitseerimine ja toitesüsteemid varieeruvad riigiti, mis mõjutab koos signalisatsiooni ja juhtimisega kogu süsteemi ühtlustamist. Viimastel aastatel rõhutatakse piiriülest ühilduvust, ETCS-i (European Train Control System) kasutuselevõttu, digitaalseid hoolduse ja operaatorite tööriistu ning säästlike, kliimasõbralike infrastruktuurilahenduste arendamist.