rahvusriik

Rahvusriik on poliitiline ühtus, mille riik ja rahvus koosnevad peaaegu ühe ja sama identiteedi all ning mille piirid peegeldavad selle rahvuse territooriumi. Teoreetiliselt on rahvusriik ideaalne tüüp: suveräänne riik, mille elanikkond jagab ühist keelt, kultuuri ja ajaloo ning mille institutsioonid tugevdavad seda ühtsust. Kontseptsiooni juured ulatuvad kaasaegse rahvusluse arengusse 18. ja 19. sajandil, mil riigid üritasid rahvust ja riiki ühtlustada. Tänapäeval on enamik riike mitmerahvuslikud või multikultuurilised, ning ideaali täiuslik realiseerimine on keerukas või mõneti võimatu.

Rahvusriigi kujundamisel on sageli olulisel kohal keele- ja kultuuripoliitika, kodakondsuse kriteeriumid ning riigi sümbolid, mis kujundavad rahvuslikku identiteeti. Riigid võivad olla demokraatlikud või mitte, kuid rahvuslik ühtsus on sageli pühendatud läbi seaduste ja institutsioonide, mis käsitlevad keelt, koolitust ja kultuurilist elu. Siiski esinevad kriitikud, kes märgivad, et tugeva rahvusriigi ideoloogia võib marginaliseerida vähemusrahvuseid ning piirata piirkondlike või kultuuriliste identiteetide väljendust.

Kaasaaegses rahvusvahelises poliitikas arutatakse, kas riigid peaksid olema rangelt rahvusriigid või pigem mitmerahvuslased ning kaasama erinevaid identiteete kodakondsuse ja õiguste kaudu. Mõiste on püsiv arutelu ning tegelikkus näitab, et riigid on sageli mitmekesised ning rahvuslik identiteet väljendub nii kultuuriliste kui õiguslike mehhanismide kaudu.