radiatsiooniohutus

Radiatsiooniohutus on valdkond, mis tegeleb ioniseeriva kiirguse kasutamise ohutuse tagamisega ning kiirguse mõju vähendamisega inimeste tervisele ja keskkonnale. Kiirgus võib tuleneda meditsiinilistest seadmetest, tööstusprotsessidest või looduslikest allikatest, ning selle kahjulik mõju sõltub doosi suurusest ja kiirguse tüübist.

Peamised põhimõtted on õigustatud kasutamine, optimeerimine ja doosi piirangud. Õigustatus tähendab, et kiirgusega seotud tegevus peab olema üldiselt põhjendatud. ALARA põhimõte ehk “nii madal kui mõistlikult võimalik” rõhutab, et riskid tuleb hoida võimalikult väikestena, rakendades sobivaid kaitse- ja töökorraldusi. Doosi piirangud kehtestatakse elanikkonna ja töötajate rühmadele ning neid jälgitakse regulaarselt.

Rakendusalad hõlmavad diagnostilist radioloogiat ja kiiritusravi meditsiinis, tööstuslikku radiograafiat ning kontrolli ja uuringuid ning teaduslike ja tehnoloogiliste rakenduste valdkondi. Radiatsiooniohutus põhineb nii tehniliste kui korralduslike meetmete rakendamisel ning dozimetria ja riskihindamise tegevustel, mis aitavad tagada tegevuste ohutust ning vastavust kehtestatud piiridele.

Olulised kaitsemeetmed on aeg, kaugus ja varjestus. Kiirgusallikaga viibimise aega piiratakse, kaugust suurendatakse ning kasutatakse sobivaid kilpe või varjestusvahendeid. Isiklik kaitse, dozimetria ja keskkonna jälgimine ning regulaarne koolitus on hädavajalikud. Hädaolukordade korral on ette nähtud tegevusplaanid, teavitamine ja jäätmete korrapärane käitlemine.