rühmitust

Rühmitus on Eesti keeles grupp inimesi, kes on ühiselt koondunud ühise eesmärgi, huvi või tegevuse tõttu. Rühmitused võivad olla formaalselt organiseeritud või lihtsalt ajutised, vabatahtlike või huvirühmade laad. Nende liikmete arv ja koosseis võivad aja jooksul muutuda. Sõna kasutusviis on neutraalne, kuid kontekst määrab selle varjundid: see võib tähistada nii sõbralikku, koostööaldset kogukonna- või spordihuviliste gruppi kui ka kriminaal- või äärmusliku poliitilise rühmituse.

Rühmitused võivad jaguneda vastavalt eesmärgile; need võivad olla sotsiaalsed või hobirühmitused, vabatahtlike kogukonnagrupid, poliitilised fraktsioonid või kriminaalsed ning äärmuslikud rühmitused. Mõndades kontekstides on tegemist seaduskuuleka kogukonnategevusega, teistes – ebaseadusliku või ohtliku tegevusega. Rühmituse tegevusviisid sõltuvad selle struktuurist ja eesmärkidest: mõni on korraldatud ja ametlike reguleerimistega, teised tegutsevad peamiselt informaalsetes võrgustikes.

Rühmitus ei ole automaatselt juriidiline isik. Mõnel juhul võib ta olla formaalselt registreeritud ühing või sihtasutus; teisel juhul on tegemist mitteformaalse koondumisega, mis ei oma liikmetele eraldi õiguslikke kohustusi või vastutust. Seetõttu võivad rühmituse tegevused ja vastutus erineda sõltuvalt kontekstist.

Etümoloogiliselt tuleneb sõna rühmist ning lisatava suffix’i -itus abil moodustunud nimisõnast; sama juur on leitud ka tegusõnas rühmitama, mis tähendab koonduda.