pöörlemomend

Pöörlemomend (pöördemoment) on füüsikaline suurus, mis kirjeldab jõu mõju objekti pöörlemisele ümber telje või pöörlemiskeskme. See tekib, kui jõu rakenduskohast teljest on kaugus raadiusvektoriga r, ja seda kirjeldab vektor τ, mille suurus ja suund määratakse r ja jõu F ristkorrutusega τ = r × F.

Selle suuruse mõistmiseks iseloomustavad olulised tunnused: selle suurus on |τ| = rF sin(θ), kus θ on nurk r ja F vahel; suund saadakse parema käe reegli abil, ning τ on pseidovektor, mis tähistab pöörlemise suunda. Pöörlemomendi orientatsioon on seega pöörlemisteljega seotud ning sõltub rakenduskohast.

Kui rääkida ühikust, on SI-i üksus pöörlemomendiks newton-meter (N·m). Oluline on eristada: N·m võib tähistada nii pöörlemomenti kui ka tööd või energiat kontekstist sõltuvalt, kuid füüsikalises tähenduses pöörlemomendi puhul mõeldakse seda alati kui jõu pöörlevat toimet.

Seotud dünaamika: fikseeritud telje ümber pöörlevatel süsteemidel kehtib τ = Iα, kus I on keha moment of inertia ja α on nurgaline kiirendus. Üldine printsiip on ∑τ = dL/dt, kus L on nurgaline impuls. Statiivse tasakaalu korral peavad kõigi nurkkonjugide pöörlemomendid täpselt üksteist cid olema (∑τ = 0).

Praktiliselt ilmneb pöörlemomend igas tööriistas ja mehhanismis, kus kasutatakse kahte või enamat jõudu, mis tekitavad pöörlemist, näiteks uksehing, rõhumõõdik või mutripöörde tööriistade kasutamine. Seoseid käsitletakse inženerite ja füüsikute poolt, et arvutada ja tasakaalustada pöörlemistööt, mis tagab soovitud liikumise või stabiilsuse.