pöörlemis

Pöörlemis on füüsikaline nähtus, kus keha muudab oma orientatsiooni või positsiooni ruumis ligi soovitud telje ümber. See hõlmab nii keha pöörlemist fikseeritud telje ümber kui ka vabalt kehade üldist pöörlemiskäitumist. Pöörlemisliikumine on oluline osa klassikalisest mehaanikaliigist ja seda kirjeldatakse nurkkite või pöörlemiseni kohta, mis erineb translatsioonilisest liikumisest.

Põhivaateks suurused on pöörlemise kiirus ω (rad/s), pöörlemise kiirendus α = dω/dt, ning pöörlemismoment L ehk nurkpöörlemismoment, mis for general rigid body is L = Iω, kus I on keha pöörlemis- või inertsimomenti telje ümber. Pöördemoment τ, mis tekitab pöörlemist, on seotud muutusega L järgi τ = dL/dt. Kui I on konstantne, siis τ = Iα. Inertsimoment I sõltub keha massijaotusest teljest ning erinevate telgede korral võib I olla erinev.

Tüübid: fikseeritud telje pöörlemine (keha pöörleb ainult orientatsiooni muutmise kaudu telje suhtes) ja vaba pöörlemine (keha pöörleb kolmemõõtmeliselt, ilma et telg oleks piiratud). Euleri liikumismõõtmed kirjeldavad keerulist pöörlemist mittetriangulaarsete keha puhul.

Kasutusvaldkonnad hõlmavad ketaste ja masinate pöörlevate osade dünaamikat, mehhaanikat ja energiatõhusust, navigeerimissüsteeme, spordi- ja kosmoseinseneeriat ning igapäevaseid objekte nagu kellad ja rattad. Pöörlemis on seega keskne mõiste nii teoreetilises kui rakenduslikus füüsikas.