põrkumine

Põrkumine on füüsikaline nähtus, mille käigus kaks või rohkem keha puutuvad äkki kokku ja mõjutavad üksteise liikumist. Selline kontakt toob kaasa kiirusmuutusi ning kineetilise energia jaotumise keha vahel. Põrkumine võib juhtuda erinevates olukordades, näiteks liikluses, sportides, looduses või tööstuses, ning selle olemus sõltub materjalidest, massidest, kiirusest ja kontaktiajast.

Füüsikas eristatakse peamiselt elastset põrkumist ja mitteelastset (plastilist) põrkumist. Elastses põrkumises säilib kineetiline energia põrkuse kogu vältel ning osalevad kehad võivad pärast põrkumist tagasi põrgata. Mitteelasti sees põrkumises muundub osa kineetilisest energiast siseenergiaks või deformeerumiseks; keha võivad pärast põrkumist jääda omavahel kokku või liikuda koos teise keha suunaga.

Põrkumisega kaasnevad olulised suurused on impulss ja jõud. Impulss on kiiruse muutuse suurus ning selle muutus Üldiselt kirjeldatakse J = Δp. Kuna väline mõju on põrkumise ajal lühike, säilib süsteemi kogupikkuselt impulss enne ja pärast põrkumist (kui väliseid jõude ei ole). Kontaktajal kiirused võivad muutuda väga kiiresti, tekitades suuri koormusi materjalidele ja struktuuridele.

Praktilised näited hõlmavad auto- ja mootorsõidukite kokkupõrkeid, sportlaste vastasseisusid ja kosmilisi mõjusid. Põrkumise mõju on inseneridele oluline teema: selle vähendamiseks arendatakse energiareostust vähendavaid konstruktsioone, deformeeruvaid alasid ja turvavarustust, nagu turvavööd ja õhupadjad.