põletikuprotsessid

Põletikuprotsessid, tuntud ka kui põletik, on organismi keerukas bioloogiline vastus kahjustusele, infektsioonile või ärritusele. Selle peamine eesmärk on kõrvaldada kahjustav tegur ja alustada paranemisprotsessi. Põletik on üks organismi peamisi kaitsereaktsioone. Seda põhjustavad erinevad tegurid, sealhulgas patogeenid nagu bakterid ja viirused, füüsilised vigastused (näiteks löök või põletus), keemilised ärritajad ja autoimmuunhaigused, kus immuunsüsteem ründab iseenda kudesid.

Põletiku tunnused on sageli klassikalised: punetus (rubor), turse (tumor), kuumutus (calor), valu (dolor) ja funktsioonihäire (functio laesa). Need sümptomid tekivad seoses verevoolu suurenemisega kahjustatud piirkonda ja immuunrakkude kohale liikumisega. Immuunrakud, nagu fagotsüüdid ja lümfotsüüdid, hävitavad patogeene, eemaldavad kahjustatud rakke ja käivitavad kudede parandamise mehhanismid.

Põletik võib olla äge ehk lühiajaline, mis on tavaline reaktsioon konkreetsele kahjustusele, või krooniline, mis kestab pikemat aega ja võib kahjustada kudesid ning põhjustada mitmesuguseid haigusi, sealhulgas südame-veresoonkonnahaigusi, diabeeti ja autoimmuunhaigusi. Krooniline põletik on sageli seotud püsiva ärrituse või kahjustuseallikaga. Põletiku diagnoosimine põhineb kliinilistel sümptomitel, füüsilisel läbivaatusel ja laboratoorsetel uuringutel, mis võivad tuvastada põletikku näitavaid markereid veres. Ravi eesmärk on leevendada sümptomeid, ravida algpõhjust ja soodustada paranemist.