põlemust

Põlemus on keemiline oksüdatsioon, mis enamikul juhtudel toimub hapnikuga õhus. See on eksotermne protsess, mille käigus vabaneb soojust ning sageli nähtub tuli. Põlemuseks on vaja kolm tegurit: kütus, oksüdeerija ja süütamistingimused.

Põlemus jaguneb tavaliselt täis- ja mittetäieliku põlemuse vahel. Täispõlemuse korral reageerib kütus piisavalt hapnikuga ning lõpp-produktideks on süsinikdioksiid ja vesi; energiat eralduvad suures mahus soojusena. Mittetäielik põlemus tekib hapnikupuuduse, ebapiisava segunemise või kõrgemate temperatuuride tõttu ning sel juhul võivad tekkida süsinikmonooksiid (CO), tahm ja teised osakesed, mis on reostavad ning CO on mürgine.

Põlemust iseloomustavad erinevad vormid: deflagration ehk aeglane põlemine, mis levib mööda kütust tavaliselt tulekahjudes, ja detonatsioon ehk väga kiire põlemus, mille käigus tekib šokk. Põlemust leidub nii looduses kui tehnoloogias: kütuste põletamine autotööstuses, elektrijaamades ja tööstuslikes põletusprotsessides.

Põlemuse keskkonna- ja ohutusküsimused on olulised: peamised kahjulikud heitmed on CO2, NOx, SOx ja tahm ning osakesed; need mõjutavad kliimat ja õhukvaliteeti. Seetõttu püüeldakse põlemust muuta tõhusamaks ja puhastada heitmeid paremate tehnoloogiate abil ning kasutada kvaliteetseid kütuseid.