põhiõiguste

Põhiõigused ehk fundamentaalsed õigused on Eesti õigussüsteemi keskne osa, mis tagab üksikisikutele väärikuse, elu, vabaduse ja võrdse kohtlemise. Need on sätestatud Eesti Vabariigi põhiseaduses ning neid täiendavad rahvusvahelised inimõiguste lepingud, mida Eesti on ratifitseerinud, näiteks Euroopa inimõiguste konventsioon. Põhiõigused hõlmavad nii era- kui ka poliitilisi õigusi ning sisaldavad usuvabadust, sõnavabadust, kogunemis- ja ühinemisvabadust, kaitset eraelule ja isikuandmete privaatsusele ning võrdse kohtlemise põhimõtet.

Põhiõigused võivad olla piiratud ainult seadusega ja piirangutel tuleb olla proportsionaalne ning vajalik, et kaitsta olulisi ühiskondlikke huve nagu riigi julgeolek, avalik kord, rahvatervis või teiste inimeste õiguste kaitse. Erandlikul juhul võivad piirangud olla rangemad ning nende kehtestamise alused ja ulatus peavad olema selgelt ette nähtud.

Kaitse ja rakendamine on tagatud riigi õiguskaitsemehhanismide kaudu. Põhiõiguste õigusliku järelevalvet teevad kohtud ning vajadusel õiguskantsler, kelle ülesanne on kontrollida haldusasutuste tegevust ning kaitsta inimõigusi. Lisaks on Eesti sidunud end rahvusvaheliste ja Euroopa õiguse kohustustega, võimaldades vajadusel pöördumise Euroopa inimõiguste konventsiooni ja Euroopa Liidu õiguse alusel.

Tänapäeval rõhutatakse eriti isikuandmete kaitset ja digitaalset õigust, mis on muutunud keskseks koeksoondiks nii eraelus kui e-teenuste ning valitsemise läbipaistvuse kontekstis.

---