päikesepõletusega

Päikesepõletus on nahakahjustus, mis tekib liigse ultraviolettkiirguse (UV) toimel. See on keha reaktsioon naha rakkude kahjustusele, mida põhjustavad UV-kiired, peamiselt päikesevalgusest. Päikesepõletus võib ilmneda erineva raskusastmega, alates kergest punetusest kuni villide ja naha koorumiseni.

Peamised sümptomid hõlmavad naha punetust, valu, tundlikkust puudutuse suhtes ja kuumust kahjustatud piirkonnas. Raskematel juhtudel võivad tekkida ka villid, külmavärinad, palavik, peavalu ja iiveldus. Need sümptomid tavaliselt ilmnevad mõni tund pärast UV-kiirguse kätte sattumist ja võivad kesta mitu päeva.

Päikesepõletuse riski suurendavad tegurid on pikk viibimine otsese päikesevalguse käes, eriti keskpäeval, heledam nahatoon, teatud ravimid, mis suurendavad naha tundlikkust päikesevalguse suhtes, ja kahjulike UV-kiirte rohkus.

Ennetamine on parim viis päikesepõletuse vältimiseks. See hõlmab päikesekaitsekreemi kasutamist kõrge UV-kaitsefaktoriga, kaitsva riietuse kandmist, peakatte ja päikeseprillide kasutamist, samuti päikese intensiivsematel tundidel (tavaliselt kella 10.00–16.00) varjus viibimist.

Päikesepõletuse ravi keskendub sümptomite leevendamisele ja naha taastumise toetamisele. Soovitatav on juua piisavalt vedelikku, kasutada niisutavaid ja rahustavaid losjoneid (näiteks aloe veraga), jahutada nahka ja vältida edasist päikese käes viibimist. Tugeva päikesepõletuse korral, millega kaasneb palavik või ulatuslikud villid, tuleks pöörduda arsti poole. Pikaajaline ja korduv päikesepõletus suurendab nahavähi riski.